Tuhasahtel ja tuharest

Tühjendage ja puhastage tuhasahtlit regulaarselt vastavalt oma kütmisharjumustele.
NB! Söed tuhas võivad olla kuumad kuni 24 tundi peale kütmist.
Tuhakuhi sahtlis ei tohi takistada avasid tuharestis.
Tuhk on väga hea väetis taimedele, sest see sisaldab väga palju erinevaid mineraale.
 

Klaas

Teie ukseklaas säilib kauem puhas, kui te:

• Kasutate kuiva puitu
• Reguleeritevastavalt vajadusele pealetulevat õhuvoolu põlemise ajal
• Kasutate nii optimaalselt põlemistemperatuuri kui võimalik.
• Korstna tõmme on õige.
• Puidu kogus vastab ettenähtule.

Järkjärguline klaasi tahmumine on täiesti normaalne nähtus. Puhastage klaasi sisemist poolt regulaarselt selleks ettenähtud vahenditega takistamaks tahmaosakeste sissepõlemist (peale ca 8-12 põlemistundi).

Puhastamine ja hooldus

Kamina ja õhu väljavoo avasid peaks puhastama regulaarselt. Vaadake, et Teie korsten oleks töökorras peale pikemat mittekasutamist.

• Kõige optimaalsem on kasutada kaminat suletud uksega.
• Avatud uksega kütmine on lubatud üksnes siis, kui on tellitud vastava disainiga kamin ja arvesse on võetud kõiki sellega kaasnevaid asjaolusid.
• Kaminat võib avatud uksega kasutada ainult järelvalve all, sest alati on oht, et sädemed või väiksemad söed võivad välja lennata.
• Põletamiseks kasutage ainult halge ja mitte vaigurikast puitu.
• Ärge kasutage samal korrusel alarõhku tekitavaid seadmeid (näiteks köögis olev õhupuhastaja). On oht, et see võib põhjustada suitsu sisseajamist eluruumidesse.

Põlemisõhk – ringlev õhk – värske õhk

• Põlemisõhu juurdepääsu tagavad avaused peavad olema avatud ja neid ei tohi ise ümber seadistada.
•  Põlemise ajal peavad kamina konvektsioonirestid olema avatud, takistamaks kuumuse akumuleerumist.
• Tagage, et 80cm kaugusel kaminasuust ei oleks kergesti süttivaid materjale.
• Kergestisüttivaid esemeid ei tohi asetada ka kuni 5cm kaugusele kaminasüdamiku ümbrisest, kuna on oht, et pinnad võivad kuumeneda kuni 85  kraadini.
• Pange tähele, et põlev kaminasüdamik võib muutuda väga kuumaks. Klaas ahjusuu ees võib kuumeneda kuni 300 kraadini. Põletuse vältimiseks kasutage alati spetsiaalset kinnast või mittekuumenevast materjalist käepidet.

ÄRGE PÕLETAGE:

• märga puitu või kooreprügi;
• saepuruplaati või laminaati, ei kaetud ega katmata;
• paberit, pappi ja vanu riideid;
• plastikut ja vahtmaterjale;
• ehituspuitu, puidukaitsematerjalidega töödeldud puitu;
• kõiki tahkeid või vedelaid materjale, mis ei ole puidust.

Kaminas tule põlemiseks on kõige tähtsam tegur – tõmme (rõhk). See sõltub välistemperatuuridest ja seega ka aastaaegadest. Reeglina on korstnas tõmmet halvem talve üleminekul kevadeks ja suve muutumisel sügiseks, sest just siis on väljas kõrgemad temperatuurid. Sellisel juhul võib kamina süütamine olla raskendatud ning võib täheldada ka tugevamat suitsu sisseajamist.

MIDA TEHA?

• Tühjendage tuhasahtel ja pange see tagasi oma kohale
• Kuna tõmme on nõrgem, siis alustage tuletegemist suurema koguse hakatusega saavutamaks kiiremini kõrgemat temperatuuri ja tekitamaks paremat tõmmet.
• Põlemisõhu siiber peab olema avatud maksimaalselt.  Seda on vaja tagamaks põlemiseks võimalikult palju õhku ja stabiliseerimaks tõmmet.  Ärge jätke siibrit avatuks kauemaks, kui hädavajalik, kuna kamina eesmärgiks ei ole põletada palju puid vähese ajaga (ahju puhul aga vastupidi).
• Tuhasahtlit tuleks regulaarselt tühjendada vältimaks suuremate süte kogunemist tuharestile, mis võivad takistada tõmmet. 

KUIDAS LADUSTADA ÕIETI KÜTTEPUID?

Küttepuud tuleb hoida kuivas ja ilmastiku eest kaitstud kohas, sellega tagame puhta ning tõhusa põlemise ja lisaks ka kütuse kokkuhoid.

Niiskete puude kütmine ei ole pelgalt ebaeffektiivne kütmine ja korstna rikkumine, vaid see toodab ka väga palju tahma, mis reostab keskkonda.

Meil on sulle paar head nõuannet küttepuude hoiustamiseks:

• küttepuid tuleks ladustada lõhutult (ready-to-use) siis kuivab ta oluliselt kiiremini
• küttepuid  ei tohiks ladustada maapinnale, sest see kiirendab mädanemist ja muudab selle kasutuks kütusena. Kasutage näiteks kaubaaluseid või immutataud prusse.
• küttepuid tuleb kaitsta otsese vihma või lume eest (katta koormakilega). Küttepuid ei tohi katta täielikult, kuna sellega välditakse niiskuse põgenemist.

Täpset  jääkniiskust puidus saab määrata hüdromeeteriga (müüakse näiteks Oomipoes). Küttepuude jääkniiskuse ei tohiks ületada 20%.

TASAKAALUSTAME ISE CO2 BALANSSI

Kasvuhooneefekt, merede soojenemine, kliimamuutused – kõik need on tuttavad teemad  mis aina tihemini kostuvad meie kõrvu, mis nõuab igalt inimeselt vastustundlikku tegutsemist, et säästa meie planeeti eelkõige sellistes valdkondades nagu energia ja soojuse tootmine.

Puit ei jää loodusele võlgu. Puit on talletatud päikesekiirgus – see koosneb päikesevalgusest, veest ja süsinikdioksiidist. Päikesevalgus on keemiliselt seotud puidu elutsükliga, kus see muudetakse ligniiniks ja tselluloosiks, mis põledes vabanevad.

Puit vabastab ainult niipalju süsinikdioksiidi, kui see oma elu jooksul õhust endasse seob. Pole tähtis, kas puit põleb või laguneb looduses – vabanenud süsinikdioksiidi hulk on alati sama. Uued puud omastavad süsinikdioksiidi, mis vabaneb puude põlemisel – see kõik kokku moodustab looduslikult suletud süsinikuringe.

Järeldus: Puidu põlemisel on loodus tasakaalus.

 1. SAMM : TOIMIV KORSTEN

Korstna teeb selle võimalikuks. Korsten on iga kamina “mootor”  ja seega kõige olulisem eeldus mugavate  õhtute veetmiseks tule paistel. Isegi kui teie eksisteerivas majas ei ole  korstent  ei pea sa kaminast ilmtingimata loobuma. Moodulkorstna hilisem paigaldus on lihtne ja üldjuhul alati võimalik.

2. SAMM:  KONTAKTEERUGE spetsialistiga   –  tema teab, mis on oluline!

Palun arvestage, et korsten peab vastama tuleohutuse nõuetele ning ka Eesti seadusandluses on nõue regulaarselt puhastada korstent. Seetõttu soovitame teil rääkida spetsialistiga juba enne kamina ühendamist korstnaga.
If Eesti Kindlustuse tulekahju põhjuste analüüs näitab, et 33% tulekahjude põhjuseks on valesti paigaldatud korstnad ning suitsutorud. Just valesti paigaldatud metallist suitsu­torud on kõige tavalisemad kahju põhjustajad. 

Põletades vaigurikast puitu võib tihti juhtuda, et sädemed kanduvad korstnasse. Need võivad süüdata korstna seintes oleva tahmakihi (tavaliselt seda ei juhtu, kui korstent regulaarselt puhastada). Kui korsten põleb, siis saab sellest aru nähes korstnast tõusmas leeke ja , sädemeid, suitsust ja ebameeldivast lõhnast ruumis ning korstnaseinte kuumenemisest.

Sellises olukorras on kõige olulisem õige käitumine. Teatage sellest koheselt tuletõrjesse ja andke teada ka oma korstnapühkijale, eemaldage kõik kergestisüttivad esemed korstna lähedusest. Vastavalt ekspertide hoiatustele ärge mingil juhul hakake ise omal käel tuld veega kustutama, sest korstnapõlengute juures võib temperatuur tõusta kuni 1300°C,  mille juures vesi aurustub silmapilkselt. 10 liitrit vett muutub seejuures 17 kuupmeetriks auruks, mille ruumala võib korstna lõhata.

3. SAMM  VALIDA ÕIGE reitinguga SOOJUSERALDUS

Kaminad ja ahjud ei erine üksteisest mitte ainult välimuse ja disaini poolest, vaid ka kamina juures toodud tehniliste omaduste poolest. See mängib olulist rolli omale õigete parameetritega kamina või ahju valimisel. Kamina või ahju valkul tasub jälgida tootja poolt väljatoodud parameetreid (kw) et saavutada ruumis sobiv temperatuur. Üldiselt võib arvestada et 1 kW kütab ära  10 m² ruumi. Kuid passiiv- ja madalenergiatarbega hoonetele energiatarbivus on oluliselt väiksem ja 1kw on piisav 15 kuni 20 m² kütmiseks.

 4. AMM tagada kamina toimimiseks VÄLISÕHU juurdepääs

 Välisõhu juurdepääs kaminale on vägagi oluline, kuna kaminas tule põletamiseks tarvitatakse hapniku. Kui hapniku juurdepääs on ruumi piiratud, siis ei toimi kamin nii nagu peab. Esiteks on raskendatud tule süütamine, ning ka kamina klaas võib tahmuda kordades kiiremini.

Selleks on soovituslik kamin ühendada välisõhutoruga. Kui on tegemist kaminasüdamikuga siis paljudel kaminasüdamikel on selleks spetsiaalne ühendusotsik juba kamina all olemas.

Ka valmiskaminaid saab ühendada otse välisõhuga.

 5.SAMM  järgida TULEOHUTUSE seadust

 Alates 2012. aasta 1. jaanuarist rakendus Tuleohutuse seaduse § 9 , mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus.(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039)

Kutsetunnistusega pottseppasid on võimalik leida Sihtasutus Kutsekoda koduleheküljelt

http://www.kutsekoda.ee/, sisestades otsingusse sõna „pottsepp“.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

Küttesüsteemi ehitamisel/paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mille alusel on saadud kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalik nõusolek küttesüsteemi ehitamiseks/paigaldamiseks.

Küttesüsteemi ehitamise/paigaldamise nõuded on esitatud standardis EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Standardid on kättesaadavad (tasuline) www.evs.ee, samuti on võimalik standarditega tutvuda

kohalikus päästeasutuses. 

Klaas tahmub tugevalt, kiiresti ja ebaühtlaselt

Kui see ei juhtunud vahetult peale kamina paigaldamist, siis palun vastake järgmistele küsimustele:

• Kas Te kasutate õiget küttematerjali ja tehnoloogiat? (vt. õige kütmine)
• Kas on kevad või sügis? (vt. õige kütmine)
• Kas ei toimu järsku ilmastikuolude muutust (korsten ei tõmba)?
• Ega tuhasahtli ja resti juures ole takistusi?
• Kas on tagatud põlemisõhu juurdepääs?
• Välise põlemisõhu juurdepääs tagatud ja takistamata?
• Kas klaas tahmub kiiresti, näiteks poole tunni jooksul? (mõningane tahmumine on täiesti normaalne)
• Kontrollige tihendit!

Tuld on keeruline süüdata ja põlemas hoida

Kui see ei juhtunud vahetult peale kamina paigaldamist, siis palun vastake järgmistele küsimustele:

• Kas Te kasutate õiget küttematerjali ja tehnoloogiat?
• Kas on kevad või sügis?
• Kas ei toimu järsku ilmastikuolude muutust (korsten ei tõmba)?
• Ega tuhasahtli ja resti juures ole takistusi?
• Kas on tagatud põlemisõhu juurdepääs?
• Kas välise põlemisõhu juurdepääs on tagatud ja takistamata?

Kiire põlemine või suur puidu kulu

Kui see ei juhtunud vahetult peale ahju paigaldamist, siis palun vastake järgmstele küsimustele:

• Kas Te vähendasite põlemisõhu juurdevoolu? (siiber vasemale)
• Kas Te kasutate peale tulehakatust kõvemat puitu, mille jääkniiskus on maksimaalselt 15-20%?
• Kas kaminasüdamiku uks on täielikult suletud?
• Kas Te täidate kaminat vastavalt soovitatud kogustele?