1. SAMM : TOIMIV KORSTEN
Korstna teeb selle võimalikuks. Korsten on iga kamina “mootor” ja seega kõige olulisem eeldus mugavate õhtute veetmiseks tule paistel. Isegi kui teie eksisteerivas majas ei ole korstent ei pea sa kaminast ilmtingimata loobuma. Moodulkorstna hilisem paigaldus on lihtne ja üldjuhul alati võimalik.
2. SAMM: KONTAKTEERUGE spetsialistiga – tema teab, mis on oluline!
Palun arvestage, et korsten peab vastama tuleohutuse nõuetele ning ka Eesti seadusandluses on nõue regulaarselt puhastada korstent. Seetõttu soovitame teil rääkida spetsialistiga juba enne kamina ühendamist korstnaga.
If Eesti Kindlustuse tulekahju põhjuste analüüs näitab, et 33% tulekahjude põhjuseks on valesti paigaldatud korstnad ning suitsutorud. Just valesti paigaldatud metallist suitsutorud on kõige tavalisemad kahju põhjustajad.
Põletades vaigurikast puitu võib tihti juhtuda, et sädemed kanduvad korstnasse. Need võivad süüdata korstna seintes oleva tahmakihi (tavaliselt seda ei juhtu, kui korstent regulaarselt puhastada). Kui korsten põleb, siis saab sellest aru nähes korstnast tõusmas leeke ja , sädemeid, suitsust ja ebameeldivast lõhnast ruumis ning korstnaseinte kuumenemisest.
Sellises olukorras on kõige olulisem õige käitumine. Teatage sellest koheselt tuletõrjesse ja andke teada ka oma korstnapühkijale, eemaldage kõik kergestisüttivad esemed korstna lähedusest. Vastavalt ekspertide hoiatustele ärge mingil juhul hakake ise omal käel tuld veega kustutama, sest korstnapõlengute juures võib temperatuur tõusta kuni 1300°C, mille juures vesi aurustub silmapilkselt. 10 liitrit vett muutub seejuures 17 kuupmeetriks auruks, mille ruumala võib korstna lõhata.
3. SAMM VALIDA ÕIGE reitinguga SOOJUSERALDUS
Kaminad ja ahjud ei erine üksteisest mitte ainult välimuse ja disaini poolest, vaid ka kamina juures toodud tehniliste omaduste poolest. See mängib olulist rolli omale õigete parameetritega kamina või ahju valimisel. Kamina või ahju valkul tasub jälgida tootja poolt väljatoodud parameetreid (kw) et saavutada ruumis sobiv temperatuur. Üldiselt võib arvestada et 1 kW kütab ära 10 m² ruumi. Kuid passiiv- ja madalenergiatarbega hoonetele energiatarbivus on oluliselt väiksem ja 1kw on piisav 15 kuni 20 m² kütmiseks.
4. AMM tagada kamina toimimiseks VÄLISÕHU juurdepääs
Välisõhu juurdepääs kaminale on vägagi oluline, kuna kaminas tule põletamiseks tarvitatakse hapniku. Kui hapniku juurdepääs on ruumi piiratud, siis ei toimi kamin nii nagu peab. Esiteks on raskendatud tule süütamine, ning ka kamina klaas võib tahmuda kordades kiiremini.
Selleks on soovituslik kamin ühendada välisõhutoruga. Kui on tegemist kaminasüdamikuga siis paljudel kaminasüdamikel on selleks spetsiaalne ühendusotsik juba kamina all olemas.
Ka valmiskaminaid saab ühendada otse välisõhuga.
5.SAMM järgida TULEOHUTUSE seadust
Alates 2012. aasta 1. jaanuarist rakendus Tuleohutuse seaduse § 9 , mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna ja ühenduslõõri võib majandustegevusena ehitada või paigaldada pottsepp, kellel on pottsepa kutsetunnistus.(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039)
Kutsetunnistusega pottseppasid on võimalik leida Sihtasutus Kutsekoda koduleheküljelt
http://www.kutsekoda.ee/, sisestades otsingusse sõna „pottsepp“.
Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.
Küttesüsteemi ehitamisel/paigaldamisel tuleb järgida ehitusprojekti või küttesüsteemi projekti, mille alusel on saadud kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalik nõusolek küttesüsteemi ehitamiseks/paigaldamiseks.
Küttesüsteemi ehitamise/paigaldamise nõuded on esitatud standardis EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Standardid on kättesaadavad (tasuline) www.evs.ee, samuti on võimalik standarditega tutvuda
kohalikus päästeasutuses.